Maksatsirroos on krooniline seisund, mis tuleneb pikaajalisest maksakahjustusest. Tsirroos tekib fibroosi tagajärjel. See on protsess, mille käigus maksarakud (hepatotsüüdid) asenduvad sidekoekiududega, mis viib lõpuks nende surmani ja häirib normaalset maksatalitlust.1 Ühtlase koe asemel tekivad armid ja sõlmed ning maks muutub kõvemaks. Tsirroosi tekkimisel ei ole maks enam võimeline täitma oma ülesandeid, näiteks lagundama kahjulikke aineid, ega suuda toota piisavas koguses valke ja muid ühendeid, mis on vajalikud vere hüübimiseks.
Mis põhjustab tsirroosi?
- alkoholi kuritarvitamine,
- MASLD (metaboolse düsfunktsiooniga seotud steatootiline maksahaigus) ja NASH (mittealkohoolne steatohepatiit),
- pikaajaline viirushepatiit (B- või C-tüüpi),
- autoimmuunne hepatiit,
- kroonilised sapiteede haigused,
- teatud toksiinid ja ravimid,
- ainevahetushäirete (nagu rasvumine, diabeet, metaboolne sündroom) tüsistus.1
Kuidas tsirroosi diagnoositakse?
Kuni 30–40% maksatsirroosi põdevatest inimestest saab sellest haigusest teada alles rutiinsete uuringute või muude haigustega seotud uuringute käigus.2 See on tingitud asjaolust, et tsirroosil puuduvad varases staadiumis igasugused iseloomulikud sümptomid.
|
|
||||
|
|
||||
|
Sümptomid haiguse kaugelearenenud staadiumis:
- naha sügelus,
- silmavalgete ja naha kollasus (kollatõbi),
- säärte ja labajalgade turse,
- kõhupiirkonna turse,
- hingeldus,
- palavik,
- pearinglus,
- veriokse,
- tume või must tõrvane väljaheide,
- meeltesegadus.2
Kuidas maksatsirroosi diagnoositakse?
Maksatsirroosi ei ole lihtne diagnoosida. Pärast põhjalikku küsitlust suunab arst patsiendi mitmele uuringule, mille eesmärk on kinnitada või välistada tsirroosi kahtlus.
Selle haiguse diagnostilised analüüsid on järgmised:
- laboratoorsed uuringud (verepilt ja vere glükoosisisaldus, maksaensüümid, hepatotsellulaarse kartsinoomi marker AFP, bilirubiin)
- kuvamisuuringud (kõhu ultraheliuuring)
- endoskoopia (gastroskoopia)
- histopatoloogilised uuringud (maksabiopsia)
- elastograafilised uuringud (ultraheliuuringuga sarnane meetod, millega visualiseeritakse maksafibroosi areng)
Kuidas maksatsirroosi diagnoositakse?
Tsirroosi ravimeetod sõltub alati haiguse põhjusest ja staadiumist.
Hepatiidiviiruste (nt HBV või HCV) põhjustatud tsirroosi ravitakse ravimitega, mille eesmärk on kõrvaldada organismist viirus.
Seevastu alkohoolse tsirroosi korral on vaja teha mõningaid elustiili muutusi – täielik alkoholi tarvitamisest loobumine ja alustamine sõltuvuse raviprogrammiga. Absoluutselt vajalik on hoiduda alkoholist, millega aeglustatakse haiguse progresseerumist iga tsirroosivormi puhul.
Kuidas vältida maksatsirroosi?
Mõned tsirroosi põhjustavad tegurid võib liigitada välisteks – need on seotud elustiili või raviga, mis põhjustab pöördumatuid maksakahjustusi. Need on tegurid, mida saab mõjutada ja kõrvaldada. Sama tähtis osa profülaktikast on ohutu eluviis, mis võimaldab minimeerida C-hepatiidi viirusega nakatumise riski, ja vaktsineerimine B-viirushepatiidi vastu.3
 |
Alkohol |
alkoholitarbimise piiramine |
 |
Vaktsineerimine |
B-hepatiidi viiruse vastu |
 |
Elustiil |
tervislik toitumine, igapäevane liikumine, C-hepatiidi viirusega nakatumise riski minimeerimine |
|
Millised on tsirroosi staadiumid? |
Maksatsirroos areneb väga aeglaselt. Fibroosil on kolm kliinilist staadiumi. Iga staadium võib püsida pikka aega, kuid mida kaugemale on fibroos läinud, seda kiiremini areneb tsirroos. Kõige kaugemale arenenud staadiumis tekib eluohtlike tüsistustega elundi tsirroos.3 |
|
Kas maksatsirroos on pöörduv? |
Kuna maksatsirroos on krooniline haigus, mida ei saa tagasi pöörata, on vajalik pidev ravi. Parimal juhul võib ravi viia kompenseeritud maksatsirroosi tekkeni. Sellegipoolest peavad tsirroosihaiged käima regulaarselt eriarsti juures, et hinnata maksatalitlust ja vältida tüsistuste kordumist.3 |
